Neljapäev, 23 Okt 2014
 
 
KÜTTESÜSTEEMID

Küttesüsteemid

Uue kodu rajamisel või olemasoleva renoveerimisel tekib aeg-ajalt küsimus: milline küttesüsteem ja kuidas seda ehitada? Tahetakse ikka parimat – odavalt ehitada, mugavalt elada, säästlikult ekspluateerida. Kuid tihti tuleb millestki loobuda. Olgu teadmiseks, et Eesti seadused lubavad kehtestada omavalitsusel kütte vallas piiranguid ja monopoolseid õigusi (näiteks olete kohustatud liituma kaugküttega). Mitmel pool ei või keskkonnanõuete tõttu üht või teist teha.malm

Elekterküte - odav ja lihtne ehitada, mugav kasutada, automaatne. Kui nõukogudeaegne elektrihind kehtiks, oleks see parim lahendus. Valiku tegemisel tasuks arvestada elektrihinna tõusuga. Öise elektri salvestamisel tekib ebamugavusi – öösel köetakse tuba palavaks, õhtul koju saabudes on toad ebameeldivalt külmad. Siis köetakse tuba jälle ruttu soojaks, kaotades “odava” elektri eelise.

Lahendus sobib neile, kes peavad saama kohe maja valmis, mugavale inimesele, ajutise lahendusena, kinnisvaraarendajatele – majaehituselt saab lisakasumit –, lühemaks ajaks kodu soetajale – rahaline võit ehitusmaksumuses kaalub üles kaotused elektriarves. Ehituskulud võib imeodavaks ajada, ostes iga toa jaoks odava puhuri. Ega enamik inimesi ole ju maja ostes nõus juurde maksma selle eest, et seal on säästlikum küttesüsteem.
Peamised vead: Põrand köetakse liiga kuumaks, mille tagajärjel betoon praguneb, kõndida on ebameeldiv, tekivad sooja-külma tsoonid. Elektrikilbi peakaitse on liiga väike või on juhtmestik arvestatud väiksemale koormusele.

Ahjud, pliidid, kaminad - odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Ei saa automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, ülejäänuid tuleb kütta elektriga või panna ventilaatorid õhku kaugemale puhuma. Soovitatav ehitada restkoldega ahi (paremini reguleeritav, kasutegur suurem ja tuha võtmine hõlpsam).

Sobib väikesele elamule, kui tahetakse kokku hoida ja lisatööd ei kardeta. Neile, kellel on maja ehitamisel rahaga kitsas, kuid vaja sisse kolida. Niikaua, kuni raha koguneb, köetakse ahjuga, hiljem langetatakse otsus meeldivama kütteviisi kasuks.
Peamised vead: Ahi ehitatakse liiga väike, mistõttu tuleb tihedamini kütta ja ahi läheb liiga tuliseks. Ei osata arvestada küttematerjali hoidmiseks piisavalt ruumi. Siis tekib paari aasta jooksul ikkagi himu ahjuküttest loobuda. Ei osata kütta! Tagajärjeks suurem küttekulu. Kamina puhul toob küttepinna kõrge temperatuur kaasa ebameeldiv tolmukärsahaisu ja lae all võib õhk minna sedavõrd palavaks, et laekattematerjal kahjustub. Õhu jaotamisel ventilaatoritega ebameeldiv müra.

Keskküte -
keskmised ehituskulud, automatiseeritav. Maja suurus pole oluline. Vesipõrandaküte võimaldab vabaneda häirivast torude ja radiaatorite võrgustikust toas. Kütte saab salvestatavaks teha, lisades keskküttevõrku akumulatsioonipaake. Keskküttega saab toota tarbevett, mille kulu üldises soojaenergias võib olla 30%.  Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta.

Gaas
odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem, kas gaasitrass läheb maja lähedalt mööda. Viimasega liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise võimatuks. Soovitaks kõigile see küttesüsteem valida, kui gaasitrass saadaval.

Kütteõli - odav ehitada, automaatne. Keskmised küttekulud (elektrist odavam). Küttehoidla ehitamisel tuleb arvestada erinõuetega, kuid need on täidetavad. Hea lahendus mugavust armastavale, kuid küttekulusid säästa soovivale inimesele.
Peamised vead: eksimused keskkonna- ja ohutusnõuete vastu.

Tahkekütus - odav ehitada, odavad küttekulud. Erijuhtudel automatiseeritav (pelletid, puiduhake), kuid sellegipoolest saab kütta nii, et tubades temperatuur ei kõigu. Vajalik küttehoidla ja kord päevas mugavuse ohverdamine kütmisele. Küttekolde automatiseerimisel võib kergesti jõuda küttekuludega kütteõli tasemele. Sobib säästvale inimesele. Kui kütmise ebamugavusest villand, saab lisada kütteõlikatla ja nautida mugavust.
Peamised vead: Vee kogus küttesüsteemis väike, mistõttu vesi võib keema minna. Põranda-vesikütte kasutamisel lastakse torustikku liiga kõrge temperatuuriga vesi, mis seda kahjustab. Tahkekütuse hoidmise probleem.

Ventilatsiooniga soojuspump - kallis ehitada, keskmised küttekulud, automaatne. Eelis on see, et pole vaja rajada lisaks sundventilatsiooni (sääst ventilatsiooniagregaadi ja korstna arvel). Eramut saab suvel jahutada. Ventilatsiooni soojuskadu on 20–30% küttest, kuid see suunatakse enamjaolt tuppa tagasi, lisaks toodetakse sooja välisõhust. Sobib mugavust hindavale, kuid säästvale inimesele. Suur alginvesteering nõuab vaba raha. Kes tahab ventilatsiooni pealt raha kokku hoida, võib otsustada lihtsa soojusvahetiga agregaadi kasuks (orienteeriv hind 20 000–40 000). Sel juhul õnnestub kätte saada umbes 60% ventilatsiooni kaudu põgenevast soojusest.
Peamine viga: kütteallikas valitakse liiga väikese võimsusega – käreda pakasega on toad külmad.

Maasoojuspump - kallis ehitada, keskmised küttekulud, automaatne. Erinevus ventilatsiooniga soojuspumbast on see, et lisasoojust ei võeta mitte välisõhust, vaid maapinnast (on talvel soojem). Kallimaks läheb just soojuskontuuri ehitamine maapinda. Soojuse kättesaamisel kasutegur suurem kui ventilatsiooniga pumbal.
Peamine viga: valesti paigaldatud maapinna-küttekontuur põhjustab igikeltsa tekke või kasuteguri järsu vähenemise.

Kombineeritud küte aitab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega. Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes märgatav. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus.

Kamin+elekter - elekterküte timmitakse hoidma ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise. Elekter kütab tuba vaid siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Kes on laisk, saab “preemiat” suurema elektriarve näol. Sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi.

Tahkekütus+õli - sama eesmärk, vaid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojendab suvel tarbevett ja hoiab talvel ruumi temperatuuri miinimumtasemel. Tahkekütuse katla kanda on põhiküte. Mugavuse hind on suurem kütteõli kulu.

Milline küttesüsteem valida? Kõigepealt tehtagu kindlaks, millised on rahalised võimalused ja kui suurt mugavus tahetakse. Kes pole oma valikus kindel, planeerigu keskküte. Iga radiaatori saab asendada elektriradiaatoriga ja torustiku asemel vedada küttekaabli. Küttehoidlast võib teha pärast majandusruumi. Hiljem võib keskküttekatla asendada ükskõik millise kütteallikaga (elekter, soojuspump, õlikatel). Küttesüsteemi valik on oluline juba maja projekteerimisel, sest projektis tuleb ette näha korstna ehitamine või selle puudumine, tahkekütuste puhul hoidla asukoht ja suurus, vedelkütuste puhul keskkonna- ja ohutusnõuded mahutile, gaasikütte puhul selle rajamise võimalikkus. Arvestada tuleb sundventilatsiooni vajalikkusega nüüdisaegses majas. Küttesüsteemiga on tihedalt seotud maja tarbevee tootmine.
Küttesüsteemi valikul ei saa lähtuda ehituslikust maksumusest, sest paari aastaga võivad kallimad küttearved ehitamise säästu nullida. Liiga palju pole jälle mõtet ehitamisele kulutada, kui võidetud sääst on väike – tasuvusaeg võib ületada süsteemi tööea. Alahinnata ei tohiks mugavusesoovi tulevikus.

allikas: Arhitektuurikirjastus Solness